Uudised
Veekahjustused parketil
Intervjuu ilmus Maalehe lisas Ehitus & Remont septembris 2013
Vanades kortermajades olevad veetorud on pahatihti peaaegu sama vanad kui maja ise ja seega ei saa neile kunagi kindel olla. Lekkinud vesi jõuab sageli kas põranda peale või alla, seda moonutades ja kahjustades.
Põrandakattematerjalide valik on tänapäeval suur ja mitmekesine. Selles artiklis teeme juttu kuidas reageerivad veekahjustusele naturaalsed puitpõrandad ja laminaatparkett. Floorin AS tootejuht Tarmo Titov tõdeb, et veekahjustus mõjutab kumbagi materjali erinevalt.
Kuidas reageerib liigveele naturaalne puit?
Veekahjustused on alati ohtlikud ning pahatihti võivad need esmapilgul isegi nähtamatuks jääda, eriti kui vesi satub põrandamaterjali alla. Puit on oma olemuselt poorne materjal, sestap reageerivad enamik puiduliike õhuniiskusele või pinnale sattuva veele paisumisega ning kuivades kahanemisega. Mõõtmete taastumine kuivamisel ongi puidu suur eelis. Samas võivad ka siin tekkida laudade kaardumised või kihiliste parkettide puhul nende kihtide liimühendusest lahti tulemine, mis võivad viia vajaduseni laudade lihvimiseks või isegi väljavahetamiseks.
Kas laminaat reageerib veele leebemalt või hoopis jõulisemalt?
Laminaat koosneb väga tugevast (võiks öelda lausa veekindlast) pealiskihist, kuid selle all olev puitkiudplaat on reeglina siiski pikaajaliselt veega kokku puutudes niiskustundlik. Seejuures tekkiv paisumine ongi peamine probleem, kuna hilisemalt kuivades ei võta laud enam kunagi algset kuju tagasi. Mõlemate põrandate puhul on kõige ohustatumad ühenduskohad. Palju kurja teeb ka materjali alla pugev niiskus.
Kumb on ohtlikum – kas ülalt tilkuv-voolav vesi või põranda alla voolanud vesi?
Ohtlikum on põranda alla voolanud vesi, kuna selle kahjustuse ulatust pole lihtne hinnata. Ülalt tilkuv-voolav vesi on lihtsasti lokaliseeritav.
Kuhu see liigvesi kuivab? Aluspõrandasse? Alumisele korrusele (kui on tegu korrusmajaga)?
Materjali pinnal või sees olev niiskus kuivab reeglina ikka tagasi keskkonda (aurustub õhku). Juhul, kui vesi on sattunud põranda alla, imendub see ka aluspõrandasse ning võib ka läbi aukude-pragude jõuda naabrini. Aluspõrandast kuivab niiskus samuti pikkamööda välja, vajadusel saab seda kiirendada õhukuivatitega jne.
Millegipärast tahavad spetsialistid ka silma järgi üsna väikeseulatusliku veekahjustuse puhul terve parkettpõranda välja vahetada. Kas see on alati ja igal juhul õigustatud? Kas saab rakendada n-ö kiirabi?
Tänapäeval on tüüpiline laudparketi-tüüpi mitmekihiline põrand. Juhul kui kuivades pole parkett ennast tagasi tõmmanud või kihid on liimühendusest lahti tulnud, siis reeglina on mõistlik need kahjustatud lauad välja vahetada. Vahel on isegi võimalik selliseid "irvitavaid" nurki tagasi liimida, kuid sel juhul kaob ära näiteks tootjagarantii. Samuti on olemas tehnikad üksikute laudade asendamiseks keset põrandat, lõigates kahjustatud lauad välja ja liimides uued asemele. Tänapäeval kasutatavad laudparketid on kõik reeglina liimivaba ühendusega, mistõttu korralike asenduslaudade olemasolul on täiesti võimalik põrand kuni kahjustuseni üles võtta, kahjustatud lauad uute vastu vahetada ning samas järjestuses lauad uuesti tagasi paigaldada. Siin on küll olemas risk, et põrand on juba pleekides tooni muutnud ning uued lauad tunduvad värvilt erinevad. Kuid ka siin saab asendada need terved lauad mõnede rohkem varju jäävate (kapi all vms) laudadega.
Kas on veel mingeid häid nippe?
Juhul kui põrand on üksnes kummis ning tegelikke kahjustusi pole näha, tasub kontrollida ümber terve perimeetri liistude all ning torude jms ümber, kas seal on piisav paisuvahe jäetud. Ühe sarnase probleemi puhul oli põrandaliistude kruvid lastud läbi parketi aluspõrandasse, mistõttu laudadel puudus võimalus edasi paisumiseks ning põrand hakkaski ennast kergitama. Kruvide lahtilaskmisel vajus põrand kohe oma õigesse asendisse ning olukord oligi lahendatud .
Kui tegu on ainult lakikahjustusega (liiga märg põrandalapp?), kas siis saab üle lakkida vaid seda liistu või peab lihvima-lakkima kogu põranda?
Kriimustused on laki üks suurim probleem ning valdavalt saab nendest lahti tõesti üksnes pinda täielikult uuesti töödeldes. Kohtparandused jäävad erineva läikeastme tõttu väga tugevalt nähtavad. Väiksemate kriimustuste puhul on võimalik kasutada nn refreshereid, mis suudavad peita väikseimaid vigastusi ning taastada parketi välimuse.
Miks siis ehitusfirmad pakuvad ainulahendusena ikkagi põranda täielikku ümbervahetamist?
Raske kommenteerida, aga eks välja lammutada ning täiesti uus materjal paigaldada on lihtsam ja harjumuspärasem kui hästi kohtparandust teha. Ligi 10 aastat vana laudparkett-põranda puhul ei tarvitse olla tegemist nn klik-parketiga ja kõik laudade vahelised ühendused on omavahel kokku liimitud. Seda pole paraku võimalik tervena üles võtta, et hiljem uuesti paigaldada. Samas üksiku laua asendamise tehnikat on võimalik rakendada. Youtube'i videos on põhimõtted ära kirjeldatud http://www.youtube.com/watch?v=PjyjHuvdXDs
Kas uut põrandat paigaldades oleks tark keldrisse väike materjalivaru jätta – hilisemateks parandustöödeks?
Toodete osas toimub pidev arendustöö ning seetõttu on tõesti raske garanteerida täpselt sama toote saadavus näiteks 5 aasta pärast. Seetõttu soovitame säilitada peale paigaldamist paar-kolm lauda, mida vajadusel parandustöödeks saab kasutada . Samas - kuna parketitootjaid on väga palju, võib tihti leida "lähedase" toote, mida asenduseks kasutada.
Ehk tuleks uue, naturaalsest puidust põrandamaterjali puhul olla valivam. Kas saab rääkida riskivabamatest variantidest?
Igal tootel on omad plussid ning omad miinused. Kui omavahel võrrelda laudparketti ning massiivpuitu, siis pindmiselt saame neid vigastada sama palju. Massiivpuitu ehk põrandalauda on reeglina võimalik taastada rohkem kordi. Teisalt on tamme põrandalaud laudparketist oluliselt kallim. Samuti on masiivpuidu paigalduskulud võrreldes laudparketiga oluliselt kõrgemad.
Võib öelda, et naturaalse puidu kasutamisel tuleb teatud mõttes aktsepteerida seda, et selle kasutamise käigus tekivad põranda pinnale kriimustused ning vigastused. Kui see on aga ületamatuks probleemiks, siis tasub kaaluda alternatiivina naturaalset linoleumi, laminaatiparketti või väga suurepäraste imitatsioonidega LVT plaate. Kõik need alternatiivid on puiduga võrreldes oluliselt vastupidavamad ning raskemini kahjustatavad.
