Põrandate libastumiskindlus - mida see tähendab
Inglismaa statistika ütleb, et 37% libastumisest tingitud tööõnnetustest lõpeb vigastusega. Eestis on Tööinspektsiooni 2023. aasta andmetel peamised tööõnnetuste põhjustajad kukkumised, libisemised ning komistamised. Võrreldes varasema kahe aastaga on selliste õnnetuste arv kasvanud 10 protsenti. Iga kolmas kukkumine, libastumine või komistamine tõi töötajale kaasa raske tervisekahjustuse ja pikemaks ajaks töölt eemal viibimise. Seega - põrandate turvalisusel on äärmiselt oluline roll.
Põrandad muutuvad ohtlikuks erinevates tingimustes - märg põrand, toidujäätmed, seebivesi, maha pritsinud kemikaalid - kõik need on olulised riskifaktorid. Libastumine on erinev ka paljajalu või erinevates jalatsites liikudes. Seetõttu on kehtestatud ka erinevad mõõtmismeetodid ja standardid ning töötatud välja erinevaid põrandakatteid just erinevatele nõudmistele vastavalt.
Libastumiskindluse mõõtmine
Libastumiskindlust mõõdetakse peamiselt nö ramp-testidega ehk mõõdetakse seda, millise kaldenurgaga põrandal on inimesel veel turvaline astuda. Mõõtmised viiakse vastavalt katetele läbi nii paljajalu kui jalatsites. Sellest tulenevalt kasutatakse erinevaid tähiseid tulemuste illustreerimiseks. Allolev pilt annab ülevaate erinevatest nõuetest:
EN standard on rahvusvaheline Euroopas kehtiv standard. Testimisel on põrand tehtud märjaks ja seebiseks. DIN on Saksa Normeerimisinstituudi standard. See kirjeldab erinevaid klasse, kuid ei pruugi olla kasutusel kõkides Euroopa riikides. Testitakse paljajalu seebivees ja jalatsites õlisel põrandal.
EN standardid:
ESf märk - test 20° kaldenurgaga märjal ja seebisel põrandal näitab, et põrandakattel on kingaga turvaline astuda.
ESb märk - test 15° kaldenurgaga märjal ja seebisel põrandal näitab, et põrandakattel on palja jalaga turvaline astuda.
DIN (Saksa) standardid:
A märk - põrandakattel on mugav palja jalaga astuda, kui vee hulk on väike ja põranda kaldenurk on kuni 18°.
B märk - põrandakattel on mugav palja jalaga astuda, kui vee hulk on keskmine ja põranda kaldenurk on kuni 24°.
C märk - põrandakattel on mugav palja jalaga astuda, kui vee hulk on suur ja põranda kaldenurk testimisel oli üle 24°.
R9 - põrandakattel on mugav kingaga astuda, kui põranda kaldenurk on kuni 10°. Sellele vastavad enamiku hoonete põrandad, mis on kaldenurgata ja kuivad.
R10 - põrandakattel on mugav kingaga astuda, kui põranda kaldenurk on kuni 19°. Suur hulk hoonete põrandaid, mis võivad omada mõningast kallet ning libastumikindlus on vajalik põrandale sattuva niiskuse, pritsmete või põranda kasutusviisi pärast (nt erinevad laborid, käsitööklassid jms)
R11 - põrandakattel on mugav kingaga astuda, kui põranda kaldenurk on kuni 27°. Põrandakatted sobivad pindadele, kus on suurem risk mahaloksuvatele või pritsivatele ainetele ning käiakse jalatsitga. Sellised kohad on suurköögid, baarileti tagused, kaldteed jne.
R12 - põrandakattel on mugav kingaga astuda, kui põranda kaldenurk on kuni 35°. Selliseid katteid kasutatakse suuremate kalletega põrandatel, kus on suur libastumise oht.
Sobivaima põrandakatte valimine
Alati tuleb silmas pidada, et kõrgema libastumiskindlusega põrandaid on raskem puhastada nende kareduse tõttu. Seetõttu on mõistlik leida optimaalne lahendus. Jälgides ruumide funktsionaalsust ja arvestades, kas põrandal käiakse valdavalt jalatsites või paljajalu, saab erinevaid materjale omavahel edukalt kombineerida.
