KKK

Siit leiad vastused kõige sagedamini esitatavatele põrandateemalistele küsimustele.

K: Kas lakitud või õlitatud parkett?

Sellele küsimusele ühest vastust pole, sest mõlemal viimistlusel on omad plussid ning miinused. Puidu pinda läbipaistva kaitsekihiga katva laki suurimaks eeliseks on lihtne hooldatavus, kuna mustus jääb laki pinnale ning sealt on seda võimalik väga lihtsalt ära pühkida. Miinuseks on lakitud pinnale tekkivad kriimustused, mida saab eemaldada lakikihi uuendamisega.
Õlitatud puidu pind on soojem (naturaalsem), kuna õli imbub puitu sisse, täidab selle poorid ega jäta pinnale paksu kaitsekihti, puit jääb loomulikuma väljanägemisega. Miinusena võib välja tuua raskemini eemaldatavad plekid ning mustuse (sõltub viimistluse kvaliteedist), perioodiliselt on vajalik parketi uuesti õlitamine.


K: Milliste materjalide puhul saab kasutada põrandakütet?

Enamike materjalide puhul on põrandakütte kasutamine lubatud, kuid näiteks teatud liiki puitude (pöök, vaher) või naturaalsetest kiududest vaipade (kookos, mererohi) puhul pole see soovitatav. Põhjuseks liigne tundlikkus niiskuse kõikumise suhtes (paisumine-kahanemine), mis paratamatult juhtub põrandakütte sisse- ja väljalülitamisel. Lisaks on mõistlik arvestada materjalide soojusjuhtivusega - näiteks kivi ja betoon on oluliselt paremad soojusjuhid kui puit ja puitlaastplaat.  

 

K: Miks on vaja puhastusala?

Põrandakatete suurim vaenlane - abrasiivne mustus - tuuakse reeglina ruumi sisse välisjalatsitega. Üks efektiivne puhastusala suudab sellest kinni pidada isegi üle 90%!  Kui ruumides on vähem abrasiivset mustust on neid lihtsam puhastada, põrandad ei kulu nii kiiresti ja väheneb hoolduskordade vajadus. Mõõtmistulemused on näidanud, et hea puhastusala vähendab koristusvajadust lausa 3 korda.
Ideaalne puhastusala koosneb kolmest tsoonist: puhastusrest suurema mustuse ja näiteks lume eemaldamiseks, harjasmatt peenemale mustusele ning lõplikult puhastav ja kuivatav porivaip. Ühiskondlikel pindadel võiks puhastusala pikkuseks olla vähemalt 6-8 sammu, kuigi see sõltub paljustki kasutuskoormusest ning väliskeskkonna mustuse tasemest. 

 

K: Mis on parim lahendus lastetoa põrandale?

Väikelapsed veedavad väga suure osa oma ärkveloleku ajast põrandal mängides. Seepärast on hea, kui põrand on soe ja mugav, aga ka väga vastupidav kriimustustele ja plekkidele. Üheks eriti tänuväärseks põrandalahenduseks lastetoas on naturaalne Marmoleum. See on tõepoolest vastupidav ning saadaval tohutus värvivalikus. Mida kirjum materjal, seda vähem näitab ta välja igapäevast mustust. Eriti kunstilembeliste marakrattide puhul tasuks valida mõni Marbled Vivace toon, näiteks ‘painters palette’. 


K: Põrand ja lemmikloom?

Lemmikloomade puhul on oluline, et põrand ei oleks külm ja libe ning peaks vastu kõigele, mis lemmikuga seondub - kriimustamine ja kraapimine, niiskus, lõhnad.  Sel teemal oleme kirjutanud ka pikema loo:  http://www.floorin.ee/et/artiklikogu/4-porandat-valides-arvesta-lemmikloomadega

 

K: Millised põrandad on parimad helisummutajad?

Kõige paremini summutavad helisid vaibad. Mida paksem ja kohevam, seda parem helisummutaja. Paraku ei sobi paks ja kohev vaip igasse keskkonda. Seetõttu tuleb teha optimaalne valik ja leida sobiv lahendus lähtudes ruumi kasutuskoormusest. Spetsiaalseid akustilisi omadusi on lisatud ka erinevatele vinüülkatetele, naturaalsele linoleumile, LVT-le. Ka kumm ja kork on head helisummutajad. 

 

K: Miks ma saan elektrilöögi, kui puutun ruumis kokku mööbli, riiete või teise inimesega?

Põhjus on enamasti madalas õhuniiskuses. Külma ilmaga, kui õhuniiskus õues on väga madal, langeb see ka siseruumides väga madalale. Normaalseks õhuniiskuse tasemeks ruumis loetakse 40-60%. Selles vahemikus tunneb inimene ennast hästi. Pikal kütteperioodil on reaalselt paljudes ruumides õhuniiskuse tase alla 20%. See võib olla üheks põhjuseks, miks me särtsu saame. Selline olukord mõjutab meie tervist, sageli ajab köhima ja kurgus kriibib.
Kui õhuniiskuse tase on liiga madal tooge tuppa rohkem elustaimi, pange õhuniisutaja nurka aurama, jätke märg rätik radiaatorile vms. Õhuniiskuse taseme tõustes tunnete, kuidas enesetunne paraneb ja ka staatiline elekter on kadunud.


K: Kuidas eemaldada parketilt kriimud?

Naturaalne puit on pehme pinnaga materjal, mistõttu tekivad selle pinnale kasutamise käigus paratamatult muljumisjäljed ning kriimustused. Juhul kui kriimustused hakkavad häirima üldist väljanägemist (põrand tundub kulunud), siis on õlitatud parketi puhul on võimalik teostada taastav õlitus.
Lakitud parketi puhul on võimalik kriimused ning muud kaitsekihi kahjustused eemaldada üksnes läbi lihvimise ning uuesti lakkimise. Võimalik on kasutada ka nn refreshereid nii lakitud kui õlitatud parketi puhul, kuid need toimivad väiksemate vigastuste peitmisel. Sügavamaid kahjustuste puhul refresherid paraku ei aita.


K: Miks laudparkettpõrand on kummis ning kriuksub?

Laudparkett paigaldatakse ujuvalt aluspõranda peale ning õhuniiskuse muutumisel vajab materjal võimalust paisumiseks või kahanemiseks. Selleks tuleb jätta põrandast väljaulatuva osa (sein, post, trepp, torud vms) vahele piisav, reeglina ca 1cm laiune, vahe. Samuti ei tohi liistude fikseerimiskruve läbi parketi aluspõrandasse kinni keerata.
Liigsuure pinge all hakkavad reeglina ka parketi ühendused kriuksuma. Kuigi kriuksumine võib olla seotud ka ühenduste tootmiskvaliteediga, siis tavaliselt piisab ruumi perimeetri kontrollimisest ning tihedalt teineteise vastu olevate kohtade mõõtu lõikamisest.


K: Kas värvidega saab elektrikulu vähendada? 

Veidi ikka saab. Üldine reegel on, et mida heledam toon, seda rohkem peegeldab ta valgust. Valguse peegeldusvõimet näitab LRV (light reflectance value), mille väärtust mõõdetakse protsentides - mustast (0%) valgeni (100%). LRV üle 50% peegeldab valgust ja mõjub alati heledamana, mis tähendab, et ruum püsib valgem ja vajab vähem lisavalgustust. Värvid, mille LRV on alla 50%, neelavad valgust ja mõjuvad tumedamana. Ka põrandakatete värvitoonidel on LRV enamasti välja arvutatud. 


K: Kas Marmoleumi vuugid tuleb kinni keevitada?

Vuukide keevitamine pole Marmoleumi puhul kohustuslik, see sõltub pigem ruumi nõuetest - näiteks haiglakeskkonnas peab põranda pind olema vuugivaba. Marmoleumi kasutatakse valdavalt kuivades ruumides, mistõttu tihti piisab oskuslikust materjali paanide kokkulõikamisest. Sellisel juhul saab vältida ka põranda pinnal teatud määral ikkagi nähtavate ühevärviliste vuuginööride kasutamist. Alternatiivina saab teatud toonide puhul (tugevama marmoriseeringuga tooted) kasutada mitmevärvilist MC- keevisnööri, mis samuti peidab ennast materjali sisse hästi ära.


K: Kas Marmoleum tuleb kinni liimida?

Marmoleumi puhul on tegemist loodusliku tootega, mis nõuab paigaldamisel alati lausliimimist. Puuduvale liimile või ka näiteks ära kuivanud liimile paigaldades võib materjal niiskuse taseme tõustes paisuma hakata ning kinnitamata kohtades üles punnitada, mistõttu võib materjal selle koha peal kõndides ka puruneda.
Kui Marmoleumi pole võimalik aluspõranda külge kinni liimida, võib kasutada kas ujuvat MDF-aluspõrandasüsteemi või näiteks Marmoleum Click ujuvalt paigaldatavaid plaate.


K: Mis suunas tuleb põrandamaterjal paigaldada?

Visuaalselt parema väljanägemise saavutamiseks on soovitav paigalda rullmaterjalide paanid või parketi- ning laminaadilauad ruumi selliselt, et nende pikemad küljed ühtivad aknast langeva valguse suunaga. Läbi selle on paanide ühenduskohad vähem märgatavad, kui vuukidele risti langeva valguse puhul. Kui ruumis on aknad mitmes seinas, siis on soovitav valida paigalduse suunaks kas peamine valguse suund (lõunapoolne aken) või ka ruumi siseneva ukse külg.